10.29.2010

a year in a minute.

aeg on möödunud kiirelt. arvatavasti läheb samamoodi ka järgneva nädalaga, kahjuks. viimane nädal on aga olnud üüratult mõnus. rutiin kadus mõneks ajaks ja see oli ütlemata positiivne. ma nägin inimesi hoopis teises valguses, elule tekkis teistsugune mõte.

tänane õhtu oli aga väga närviline. mu õde ja ema ei saa juba pikemat aega üldse läbi. tülid tekivad ülepäeva. enamasti piirduvad need kerge sõnelusega. vahel lähevad asjad röökimise, sõimamise ja üldise vägivallani. ma mäletan, et umbes 3 aastat tagasi olin ma ka veidike selline. siiski võibolla mitte nii dramaatiline.. aga täna tekitas see üksteise mittemõistmine minus sellist ängi, et oleks tahtnud lihtsalt ühe korraliku nutu maha nutta. miks kurat peavad inimesed vahel nii lollilt lapsikud olema??

okei, armastamine on jube raske, kui sulle ei vastata nii nagu sa tahaks või nagu sa ootaks, aga püüdma peab ikkagi. püüdmises peitubki kogu võlu.


sentimentaalsus sai täna õhtuks otsa. tulge varsti jälle!

1 comment:

Melani said...

nevertheless, was nice to hear from you:)